Rasvakiht
Köögitrasside peamine mure. Kuum vesi surve all pehmendab kihi ja juga eemaldab selle toruseinalt tervel pikkusel.
Survepesu tehakse kanalisatsioonitorustike ummistuse kõrvaldamiseks ja ennetamiseks.
Kiire ja professionaalne abi Tallinnas ja Harjumaal. Kasutame kaasaegseid seadmeid ning jätame tööala puhtaks.

Kiire reageerimine
24/7
Kogenud meistrid
Kindel kvaliteet
Tõhus puhastus
Moodne tehnika
Tallinn ja Harjumaa
Kiire väljasõit

Meie ettevõtte teostab torude puhastust ja survepesu. Samas saame pakkuda kanalisatsiooni remont ja montaaž kaasaegse tööriista abil, kui ka kanalisatsiooni komplekspuhastamine, utiliseerimine ning ummistuste eemaldamine.
Avariiteeninduse kogenud spetsialistid kõrvaldavad operatiivselt avariiliste kanalisatsioonitorude lõhed hüdrodünaamilise survepesu abil, manuaalse ja tehnilise puhastuse abil ning kommunikatsioonide termokeemilise ja termilise töötlemise meetodite abil.
Survepesu on hüdrodünaamiline torustiku puhastamise tehnoloogia, kus kõrge surve all olev veejuga suunatakse spetsiaalse otsaku kaudu torusse. Juga töötab kahes suunas korraga: tagasisuunalised joad liigutavad voolikut edasi ja pesevad toruseina, samal ajal kui esisuunaline juga lõhub setted. Tulemuseks on toru, mille ristlõige on taastatud kogu töödeldud lõigu ulatuses, mitte ainult ühes punktis.
See on ennekõike hooldus- ja taastamistöö. Survepesu tellitakse siis, kui äravool on aastate jooksul aeglustunud, kui toruseinale on kogunenud rasva- või settekiht, kui välistrass vajab regulaarset läbipesu või kui kinnistukaev tuleb puhtaks pesta. Meie ettevõte teeb survepesu Tallinnas ja Harjumaal ning võtab tellimusi ööpäevaringselt.
Erinevus mehaanilisest puhastusest on põhimõtteline. Kui teie probleem on juba tekkinud äkiline takistus ja vesi ei liigu üldse, siis vaadake ummistuste likvideerimise lehte – seal kirjeldame spiraalmasinaga avamist ja avariitööd. Käesolev leht keskendub survele: torustiku sisepinna puhastamisele, ennetavale hooldusele ja pikkade trasside pesule.
Survepesu annab kõige suurema efekti seal, kus probleem on ladestunud kiht, mitte üksik ese. Hea märk on see, et äravool halveneb järk-järgult mitme kuu jooksul – see tähendab, et toru läbimõõt väheneb aeglaselt.
Teine tüüpiline olukord on kordusummistus samas kohas. Kui torustik on juba mehaaniliselt avatud, kuid probleem naaseb mõne nädala või kuu pärast, on toruseinale jäänud kiht, mille sisse tekkis ainult kitsas kanal. Pesu eemaldab kihi tervikuna ja katkestab selle tsükli.
Torustiku sisepind kogub aja jooksul kihi, mille koostis sõltub sellest, mida süsteem teenindab. Köögi- ja toitlustustrassides domineerib jahtunud rasv, mis seob endaga toidujäägid ja moodustab kummitaolise massi. Pesuruumide torustikus on ülekaalus seebi- ja pesuainejäägid koos juuste ja kiudude võrgustikuga. Vihmavee- ja välistrassides on peamiselt liiv, muda ja lehed.
Vanemates malmtorudes lisandub karedale pinnale kinnitunud sete, mis muudab toru sisepinna ebatasaseks. Iga ebatasasus püüab kinni järgmise osakese, mistõttu vanade torude ummistumise kiirus kasvab aastate jooksul. Survepesu ei tee malmtoru uueks, kuid eemaldab pehme kihi ja taastab läbilaskvuse.
Juurte puhul on olukord teistsugune. Peenikesed karvjuured pestakse surve abil välja, kuid jämedad juured tuleb esmalt mehaaniliselt läbi lõigata ja alles seejärel trass puhtaks pesta. Kui kaamera näitab, et juur on kasvanud läbi toru liite, on tegemist torustiku defektiga – pesu on siis hooldus, mitte lõplik lahendus.
Köögitrasside peamine mure. Kuum vesi surve all pehmendab kihi ja juga eemaldab selle toruseinalt tervel pikkusel.
Kogunevad välistrassidesse ja kaevu põhja. Pesu lükkab materjali kaevu, kust see mahutiga autoga välja pumbatakse.
Tekib pesuruumide ja pesumajade torustikus. Vajab regulaarset läbipesu, sest kiht taastub kasutuse käigus.
Pestakse trassist välja. Jämedad juured lõigatakse enne pesu läbi, misjärel lõik pestakse puhtaks.
Krohv, liiv ja plaadiliim vajavad tugevat survet ning sageli mitut läbimist samas lõigus.
Pehme osa eemaldub pesuga, kõva kiht vajab hinnangut torustiku üldise seisukorra kohta.
Survepesu kvaliteet sõltub kolmest asjast: veehulgast, survest ja otsaku valikust. Suur surve ilma piisava vooluhulgata liigutab materjali edasi, kuid ei vii seda välja. Sellepärast kasutame seadmeid, kus surve ja vooluhulk on toru läbimõõduga tasakaalus.
Majasiseste trasside pesuks kasutame kompaktset survepesuseadet, mis mahub tehnoruumi ja töötab olemasolevast veevõtukohast. Pikkade välistrasside ja kaevude jaoks on vaja suuremat masinat koos veevaruga, sest lõigu pikkus ja läbimõõt nõuavad rohkem vett. Fekaali ja setted, mis pesu käigus kaevu kogunevad, pumpame mahutiga autoga välja.
Otsakute valik määrab töö iseloomu. Tagasisuunaliste jugadega pesuotsak liigub torus edasi ja peseb seina, lehtriotsak surub setted enda ees kaevu poole, pöörlev otsak lõhub kõva kihi ja ketiotsak töötleb ebatasast malmpinda. Kui kahtlustame torustiku defekti, teeme enne või pärast pesu videouuringu, et näha tegelikku seisukorda.
Alustame objekti ülevaatusest. Selgitame välja trassi pikkuse, läbimõõdu, materjali ja ligipääsu: kus on revisjoniavad, vaateluugid või kaev, kust saab voolikut sisestada, ja kus asub sobiv veevõtukoht.
Seejärel valmistame tööala ette. Katame pinnad, kus võib esineda pritsmeid, ja lepime kokku, millal hoones vett ei kasutata. Korterelamus või äriobjektil on see oluline, sest pesu ajal liigub torustikus suur veehulk.
Pesu ise algab tavaliselt trassi lõpust liitumispunkti või kaevu suunas, et lahtitulnud materjal liiguks väljavoolu poole ega tekitaks uut korki. Voolik liigub etapiviisiliselt edasi ja sama lõiku pestakse mitu korda, kuni tagasitulev vesi jääb selgeks.
Pärast pesu tühjendame kaevu, kuhu setted kogunesid, ja veame materjali ära. Kontrollime tulemust suure veekogusega ning vajaduse korral kaameraga. Lõpuks anname üle info trassi seisukorra kohta ja soovitame järgmise hoolduse aja.
Korteris on survepesu enamasti seotud köögi- ja pesuruumitrassidega ning seda tehakse siis, kui äravool on pikka aega olnud aeglane. Töö on kiirem kui majasisese trassi pesu, kuid nõuab hoolikat ettevalmistust, et vesi ei satuks põrandale.
Eramajas on tüüpiline tellimus majasisendi ja välistrassi pesu koos kinnistukaevu puhastamisega. Sellisel juhul soovitame pesu siduda kaevu tühjendamisega – muidu jääb suur osa väljapestud materjalist kaevu põhja.
Korteriühistu jaoks on survepesu eelkõige eelarveküsimus. Regulaarne püstikute ja majasiseste trasside läbipesu kokkulepitud sagedusega on ennustatav kulu, samal ajal kui korduvad avariiväljakutsed tulevad alati ootamatult. Lepingulistele klientidele kehtivad hinnakirjas kirjeldatud soodushinnad.
Toitlustus- ja tootmisettevõtetel on rasvakoormus mitu korda suurem kui kodumajapidamises, mistõttu pesu on osa igapäevasest töökorraldusest. Planeerime tööd ajale, mil objekt on suletud või koormus on väike, ning hoiame rasvaeraldaja ja selle väljaviigu puhtana kokkulepitud graafiku alusel.
Köögi- ja pesuruumitrasside läbipesu, kui äravool on järk-järgult aeglustunud.
Majasisendi ja välistrassi pesu koos kinnistukaevu puhastamise ja setete äraveoga.
Püstikute ja majasiseste trasside plaaniline hooldus kokkulepitud sagedusega.
Rasvaste köögitrasside pesu väljaspool tipptunde ja rasvaeraldaja hooldus.
Tehnoloogilise reovee trassid, kus setted kogunevad kiiresti ja graafik on tihe.
Mitme objekti hooldus ühe kokkuleppe alusel, aruandlus tehtud tööde kohta.
Kui sageli survepesu tellida, sõltub objekti koormusest. Tavalises korterelamus piisab majasiseste trasside läbipesust harvemini kui restoranis, kus rasv koguneb pidevalt. Üldine loogika on lihtne: mida rohkem rasva, kiudu või liiva süsteemi jõuab, seda tihedam graafik.
Hooldusgraafiku eelis ei ole ainult rahaline. Planeeritud pesu saab teha objektile sobival ajal, ilma kiirustamise ja seisakuta. Avariiline ummistus juhtub tavaliselt kõige halvemal hetkel – õhtul, nädalavahetusel või tipptunnil.
Soovitame hooldust siduda kaevude kontrolliga. Kui kaevu põhi on igal aastal setteid täis, tähendab see, et trassist tuleb materjali rohkem kui normaalne – siis tasub trassi kaameraga üle vaadata.
Kinnistu välisosa on kõige sagedasem koht, kus pesu annab kohese ja pikaajalise tulemuse. Väliskanalisatsioon kogub endasse liiva, muda ja lehti, mis liiguvad torustikku sademeveega ja pinnasest. Materjal ladestub kõige madalamasse punkti ja kaevu põhja, kust see tuleb füüsiliselt välja tuua.
Kaevu pesemine algab selle tühjendamisest. Kui kaev on setteid täis, ei ole mõtet trassi pesta – väljapestud materjal jääks kohe samasse kaevu tagasi. Seetõttu on loogiline järjekord: tühjendame kaevu, peseme kaevu seinad ja põhja, seejärel peseme trassi lõigu ja tühjendame kaevu uuesti.
Liitumispunkti suunas töötame ettevaatlikult, sest sealt algab ühisvõrk. Kui pesu käigus selgub, et takistus asub väljaspool kinnistut, anname sellest teada – see osa võrgust ei kuulu kinnistu omaniku vastutusalasse ja lahendus käib teist teed.
Sademevee- ja drenaažitrassid vajavad pesu teistsuguse loogika järgi kui reoveetorustik: neis on rohkem liiva ja vähem orgaanikat, mistõttu töö keskendub materjali väljatoomisele, mitte kihi lahustamisele. Neid trasse tasub üle vaadata pärast tugevaid vihmaperioode ja kevadist lumesulamist.
Kõige olulisem tegur on trassi seisukord. Terve, õige kaldega toru puhastub kiiresti ja tulemus püsib kaua. Vajunud või pragunenud toru puhul on tulemus alati ajutine, sest vesi hakkab uuesti seisma samas kohas ja setted ladestuvad sinna tagasi.
Teine tegur on ligipääs. Kui trassil on revisjoniavad õigetes kohtades, saab pesu teha lõikude kaupa ja kontrollida iga lõigu tulemust. Kui ainus sisenemispunkt asub trassi ühes otsas, kulub sama tulemuse saavutamiseks rohkem aega.
Kolmas tegur on ajastus. Kui trassi pestakse enne, kui kiht muutub kiviks, piisab tavalisest läbipesust. Kui probleemi on ignoreeritud aastaid, on vaja mitut läbimist, tugevamat otsakut ja mõnel juhul mehaanilist eeltööd. Sellepärast on ennetav graafik odavam kui hilinenud sekkumine.
Kõige sagedasem viga on pesu edasilükkamine kuni esimese tõsise probleemini. Kui äravool on juba kuid halvenenud, on kiht paks ja töö kallim kui õigeaegse hoolduse korral.
Teine viga on trassi pesemine ilma kaevu tühjendamata. Sellisel juhul liigub materjal kaevu ja sealt osaliselt tagasi trassi, mistõttu tulemus kaob mõne nädalaga. Kolmas viga on liiga suure surve kasutamine vanal või kahtlase seisukorraga torustikul – tervele torule surve ei ole ohtlik, kuid pragunenud torustik vajab enne hindamist.
Neljas viga on eeldus, et pesu asendab remonti. Kui kaamera näitab vajumist, purunemist või läbi kasvanud juuri, on pesu hooldusmeede, mis ostab aega, mitte lahendus torustiku defektile.
Korteriühistus puudutab kanalisatsioon korraga kümneid kortereid, seetõttu on püstikute ja keldritrasside läbipesu kõige mõistlikum teha planeeritult, mitte avariikorras. Planeeritud töö puhul saab elanikke ette teavitada, vesi kasutusest välja lülitada vaid vajalikuks ajaks ja pesu teha järjest kõikides vajalikes lõikudes.
Ühistule anname töö kohta ülevaate: millised lõigud pesti, millises seisus need olid ja millised kohad vajavad järgmisel korral erilist tähelepanu. See info aitab hooldusgraafikut planeerida ja eelarvet ette näha, sest ootamatud avariiväljakutsed on ühistu jaoks alati kallimad kui plaaniline hooldus.
Toitlustusega seotud äriobjektidel – kohvikutes, restoranides, sööklates ja toidutootmises – on rasva kogus torustikus kordades suurem kui elumajas. Neil objektidel on pesu osa igapäevasest töökindlusest: kui köögi äravool seisab, seisab ka töö. Sellepärast lepime kokku sageduse, mis vastab tegelikule koormusele, ja teeme töö väljaspool objekti tipptunde.
Rasvapüüdurit hooldame koos torustikuga, sest ainult üht neist puhastades tekib probleem kiiresti tagasi. Suurematel objektidel lepime kokku ka selle, kes vastutab jäätmete äraveo dokumentatsiooni eest, et objekti pidajal oleks hoolduse kohta korrektne ülevaade.
Pärast pesu kontrollime äravoolu kiirust ja veendume, et vesi liigub vabalt kogu pestud lõigul. Kui trass oli väga määrdunud, tasub esimestel päevadel jälgida, kas kiirus püsib – see näitab, kas kiht eemaldati täielikult või jäi trassi lõiku, kuhu surve ei ulatunud.
Järgmise pesu aeg sõltub objektist. Tavalises eramus piisab enamasti hooldusest kord paari aasta jooksul, korterelamu püstikutel on mõistlik intervall lühem, toitlustusobjektil võib vaja olla mitu korda aastas. Täpse sageduse ütleb ära torustiku seisukord esimese pesu ajal.
Kui äravool halveneb varem kui oodatud, ei ole tavaliselt tegemist puuduliku pesuga, vaid torustiku defektiga. Sellisel juhul on loogiline järgmine samm kaameravaatlus, mis näitab täpselt, kus vesi kinni jääb.
Sademevee- ja drenaažitorustik satub tähelepanu alla harva – tavaliselt alles siis, kui vesi jääb hoovi seisma või kelder muutub niiskeks. Neisse torudesse koguneb liiv, muda, lehed ja mullaosakesed, mis vähendavad ristlõiget järk-järgult ja märkamatult.
Pesu käigus toome materjali süsteemist välja ja kontrollime, kas vesi liigub kogu trassil vabalt kuni väljalaskeni. Restkaevud tühjendame ja peseme, sest just nende põhi on koht, kus liiv esimesena kogunema hakkab.
Kõige sobivam aeg selleks tööks on kevad pärast lumesulamist ja sügis pärast lehtede langemist. Kui süsteem on enne tugevaid vihmaperioode puhas, väheneb oht, et vesi jõuab vundamendini või keldrisse.
Plastiktorud (PVC, PP) taluvad kõrget survet hästi, kui liited on terved, kuid õhukeseseinalised või vanad plasttorud võivad kõrge surve all liites nihkuda, seetõttu valime otsaku ja surve toru vanuse järgi ettevaatlikult. Kui trassi materjal ei ole teada, alustame madalama survega ja tõstame seda alles siis, kui näeme, et toru ja liited peavad.
Betoonist ja kivist torud, mida leidub vanemas väliskanalisatsioonis, taluvad survet üldiselt hästi, kuid ajaga nihkunud liited vajavad tähelepanu – liiga agressiivne otsak võib seal olemasolevat pragu süvendada, mitte üksnes puhastada. Sellistel trassidel on kaameraga kontroll pärast pesu eriti mõistlik, sest see näitab, kas takistus oli sete või hoopis liite nihe.
Malmtorud on karedad ja settekiht nende peal sageli ebaühtlane, mistõttu sobib ketiotsak, mis järgib toru kuju. Savitorud vanades majades on omakorda habrasemad ja vajavad madalamat survet koos pikema pesuajaga. Materjali tundmine on seetõttu osa tööst: sama surve annab ühel trassil hea tulemuse ja teisel liigse riski.
Talvel muutub kaevude ja välistrasside pesu keerukamaks: kaevukaas võib olla lume all peidus ja kaevu ülemine osa jäätuda, mistõttu tuleb enne tööd jää sulatada ja kaas vabastada. See lisab ajakulu, kuid ilma selleta ei ole trassile ligipääsu.
Külmaga jahtub ka pesuvesi kiiremini, seetõttu töötame kiiremas tempos ja tühjendame pärast tööd voolikud, et need ise ei jäätuks. Samal põhjusel on talvel mõistlik planeerida töö päeva soojemasse ossa, kui see on objektil võimalik.
Kui trass või kaev on eelmisel sügisel juba pestud, on talvine avariioht väiksem, sest setted ei jõua sinna nii kiiresti tagasi koguneda. Sellepärast soovitame välistrasside hooldust planeerida sügisele, mitte oodata esimest talvist häiret.
Töö kiirus sõltub suuresti sellest, kui hästi on kaevudele ja revisjoniavadele ligipääs tagatud. Enne tulekut tasub kontrollida, et kaevukaaned ei oleks lume, rohu ega esemete all ning et sõidukid ei seisaks kaevu kohal.
Kui teate, kus asub kinnistupiiril kaev või liitumispunkt, andke see teada ette – see aitab kiiremini otsustada, kummast otsast trassi pesta, ja hoiab kokku otsimisele kuluva aja. Sama kehtib info kohta varem tehtud tööde ja teadaolevate probleemsete kohtade kohta.
Majasiseses trassis tasub äravoolu lähedalt eemaldada pritsmete suhtes tundlikud esemed ja leppida kokku aeg, mil vett ei kasutata. Korterelamus on mõistlik elanikke ette teavitada, sest lühike veekatkestus puudutab korraga mitut korterit.
Kui äravool halveneb ühtlaselt kogu majas ja paraneb pärast pesu pikaks ajaks, on tegemist tavalise ladestusega ja hooldusgraafik lahendab probleemi. Kui aga sama lõik ummistub uuesti nädalate jooksul ka korralikult pestud trassil, ei ole põhjus enam kihis, vaid torustiku geomeetrias või terviklikkuses.
Kõige selgemad märgid defektist on vee seismine samas punktis, pesu järel kiiresti taastuv sete ja kaevu kogunev pinnas, mida seal olla ei tohiks. Viimane viitab sellele, et vesi liigub torust välja või pinnas torusse sisse. Sellisel juhul on järgmine samm kaameravaatlus, mis annab täpse asukoha ja sügavuse.
Ütleme selle vahe alati välja: kui pesu on ainult ajutine lahendus, on kliendil õigus seda enne järgmise hoolduse tellimist teada, et ta saaks planeerida remonti õigel ajal ja õigel eelarvel.
Kanalisatsioonikaevude ja trasside survepesu põhitariif on 75 €/t koos käibemaksuga, majasiseste kanalisatsioonitrasside pesu Kärcheriga 55 €/t ning fekaalivedu ühe kuni 5 m³ koormaga 65 €/t. Rasvaeraldaja puhastus toimub kokkuleppel. Survepesu ja fekaaliveo puhul lisandub ajakulu veevõtmisele ja transpordile edasi-tagasi 30 minutit. Kõik tariifid, öötariif ja lepinguliste klientide soodustused on kirjas hinnakirja lehel.
Töö maksumust mõjutavad trassi pikkus ja läbimõõt, setete iseloom, ligipääs ja see, kas pesu tuleb siduda kaevu tühjendamisega. Kui objekt on suur või tööd on vaja teha kindlal kellaajal, teeme hinnangu kalkulatsiooni alusel.
Tellimuse saate esitada ööpäevaringselt telefonil +372 58 224 263 või kontakti lehe päringuvormi kaudu. Kirjeldage lühidalt objekti tüüpi ja seda, kas tegemist on hooldusega või on äravool juba halvenenud – nii valime õige tehnika juba enne kohalesõitu.
Korrektselt valitud surve ja otsak ei kahjusta tervet torustikku. Määrame surve toru materjali ja läbimõõdu järgi ning vana või kahtlase trassi puhul soovitame enne pesu videouuringut.
Ummistuse avamine kõrvaldab konkreetse takistuse, et vesi hakkaks liikuma. Survepesu puhastab toru sisepinna kogu lõigu ulatuses ja taastab läbimõõdu, mistõttu see sobib hoolduseks ja korduvate probleemide ennetamiseks.
See sõltub koormusest. Toitlustusobjektidel on graafik tihe, tavalises korterelamus ja eramajas piisab harvemast plaanilisest pesust. Sobiva sageduse ütleme pärast esimest tööd objekti seisukorra põhjal.
Jah, pesuga kaevu kogunenud setted ja fekaali pumpame mahutiga autoga välja ja veame ära. Fekaaliveo tariif ja lisanduv ajakulu on kirjas hinnakirjas.
Lahkuda ei ole vaja. Lepime kokku ajavahemiku, mil hoones vett ei kasutata, sest pesu ajal liigub torustikus suur veehulk.
Peenjuured pestakse trassist välja. Jämedad juured lõikame enne pesu mehaaniliselt läbi. Kui juur on kasvanud läbi toru liite, näitab kaamera torustiku defekti, mis vajab eraldi lahendust.
Jah, teenindame kogu Harjumaad. Väljaspool Tallinna lisandub hinnakirjas märgitud transpordikulu edasi-tagasi.
Saab. Ühistutele, kinnisvarahalduritele ja ettevõtetele koostame graafiku objekti koormuse järgi ning lepingulistele klientidele kehtivad hinnakirjas kirjeldatud soodushinnad.
Loe lähemalt: kui tihti kanalisatsiooni pesta.
Vaata ka: ummistuste likvideerimine, torutööd, hinnakiri ja kontakt.
Vajate kiiret abi?
Meie ettevõtte meeskond lahendab probleemid kiiresti ja kvaliteetselt, kodus või kontoris. Tellimusi võetakse ööpäevaringselt.