Hoone tüüp
Eramajas on kasutajaid vähe ja torustik lühike, kuid sageli on väliskanalisatsioon pikk ja väikese kaldega. Korrusmajas on koormus suur ja pidev, mistõttu setted kogunevad ühtlasemalt.
Lühike vastus: universaalset intervalli ei ole. Sagedus sõltub hoone tüübist, torustiku materjalist ja vanusest, kasutuskoormusest ning sellest, kui palju rasva ja setteid süsteemi jõuab. Praktikas lähtutakse pigem tunnustest kui kalendrist.
Allpool on kirjas, millised tegurid intervalli määravad, millised on tingimuslikud näited eri hoonetüüpide kohta, millised märgid näitavad, et ennetav pesu on ajakohane, ning mille poolest erineb ennetav pesu avariilisest ummistuse avamisest.
Helista kohe +372 58 224 263Kanalisatsioonitoru ei ummistu ajast, vaid sellest, mis sinna jõuab. Kaks ühesugust maja võivad käituda täiesti erinevalt: ühes tekib settekiht kolme aastaga, teises kümne aastaga. Määravad kasutusharjumused, torustiku kalle, materjal ja see, kas süsteemi jõuab rasva.
Seetõttu on mõistlik vaadata intervalli asemel süsteemi seisundit. Kui torustik on kord üle vaadatud ja teada on setete hulk, saab järgmise pesu aja määrata palju täpsemalt kui üldise soovituse põhjal.
Allpool toodud sagedused on tingimuslikud näited tavapärase kasutuse kohta, mitte lubadus ega norm. Konkreetse objekti intervall selgub esimese pesu ja ülevaatuse käigus.
Eramajas on kasutajaid vähe ja torustik lühike, kuid sageli on väliskanalisatsioon pikk ja väikese kaldega. Korrusmajas on koormus suur ja pidev, mistõttu setted kogunevad ühtlasemalt.
Vana malmtoru sisepind on kare ja korrodeerunud, mistõttu setted haakuvad kergemini. Plasttoru sile pind kogub setteid aeglasemalt, kuid vale kalde korral seisab vesi ka plastis.
Liiga väike kalle tähendab, et vesi ei liigu piisava kiirusega ja tahke osa jääb maha. Liiga suur kalle laseb vee ette ära, jättes tahke osa torusse. Mõlemal juhul on pesu vaja sagedamini.
Kolmeliikmeline pere ja kaheksa inimest samas korteris koormavad süsteemi väga erinevalt. Sama kehtib kontori kohta, kus on üks WC kümnele töötajale.
Rasv on kõige olulisem üksiktegur. Seal, kus praetakse iga päev ja nõusid ei kraabita enne pesu, tekib kiht kordades kiiremini kui seal, kus rasv kogutakse eraldi.
Kui sama koht võtab kinni kaks korda aastas või sagedamini, ei ole tegemist juhusega. See on kõige selgem märk, et vaja on pesu ja põhjuse tuvastamist, mitte järjekordset läbistamist.
Need vahemikud on orienteeruvad ja sõltuvad konkreetsest objektist. Kui hoones ei ole kunagi pesu tehtud, on mõistlik alustada ühest korrast koos ülevaatusega – pärast seda on näha, kui kiiresti setted tekivad ja kas järgmine kord on vaja aasta või mitme aasta pärast.
Teenuse kirjeldus ja kasutatav tehnika on lehel kanalisatsiooni survepesu.
Neid märke ei tasu oodata kuni täieliku ummistuseni. Aeglane äravool tähendab, et toru ristlõige on juba oluliselt vähenenud – täielikuks seiskumiseks piisab siis ühest suuremast koormusest, näiteks pesumasina tsüklist või külaliste õhtust.
Kui märke on mitu ja need on ilmnenud järk-järgult, on tegemist settekihiga. Kui probleem tekkis järsku ja ilma eelmärkideta, on tõenäolisem konkreetne ese või lokaalne ummistus, mille kohta tasub esmalt tuvastada asukoht.
Diagnostikast ja ummistuse asukoha määramisest loe lähemalt: ummistus püstikus või korteris, ummistuste likvideerimine.
Avariitöö eesmärk on taastada vee liikumine võimalikult kiiresti. Tegutsetakse seal, kus ummistus asub, ja tulemuseks on avatud läbipääs. Setete kiht toru seintel võib sellisel juhul suures osas alles jääda – see ei ole puudus, vaid töö iseloom: kliendil on vaja, et vesi läheks kohe ära.
Ennetav pesu on teistsugune töö. Siin puhastatakse toru sein kogu ristlõike ulatuses, eesmärk on taastada algne läbilaskevõime, mitte teha auk settesse. Sellepärast võtab ennetav pesu rohkem aega ja seda tehakse plaanipäraselt, mitte öösel avariiolukorras.
Praktikas käivad need kaks tööd sageli järjest: kõigepealt avatakse ummistus, seejärel lepitakse kokku pesu, et sama probleem ei korduks mõne kuu pärast. Kui ummistus on kordunud, on just teine samm see, mis annab pikaajalise tulemuse.
Ennetava pesu ajal on ka võimalik torustikku hinnata: kas kalle on korras, kas leidub vajumist, pragusid või juurte sissekasvu. Selline info aitab planeerida edasist hooldust ilma oletamiseta.
Selline lähenemine on mõistlikum kui kalendris kindla arvu kuude märkimine. Kaks-kolm tsüklit ja objekti kohta on olemas päris andmed, mille põhjal saab hooldust planeerida ilma liigsete töödeta ja ilma avariideta.
Universaalset intervalli ei ole. Sagedus sõltub hoone tüübist, torustiku materjalist ja kaldest, kasutuskoormusest ning rasva hulgast. Kõige täpsem viis on määrata intervall pärast esimest pesu ja ülevaatust.
Aeglasem äravool mitmes kohas, tugev mulisemine loputamisel, korduv hais, rohkem kui üks ummistus aasta jooksul ning settekiht kinnistukaevus. Neid märke ei tasu oodata kuni täieliku ummistuseni.
Avariitöö eesmärk on taastada vee liikumine kiiresti ummistuse kohas. Ennetav pesu puhastab toru seina kogu ristlõike ulatuses ja taastab läbilaskevõime, mistõttu see tehakse plaanipäraselt ja võtab rohkem aega.
Reeglina jah, sest köögist jõuab süsteemi oluliselt rohkem rasva. Sellistel objektidel tehakse pesu tavaliselt tihedamalt ja koos rasvapüüdja hooldusega, sest eraldi ei anna kumbki püsivat tulemust.
Väljakujunenud settekihi puhul mitte. Vahend võib kergelt aeglase äravoolu ajutiselt parandada, kuid ei eemalda rasva- ja settekihti toru seintelt, mistõttu probleem kordub.
Kokkuvõttes: pesu sagedust ei määra kalender, vaid hoone kasutus ja torustiku seisund. Kõige praktilisem tee on üks pesu koos ülevaatusega, seejärel äravoolu jälgimine ja intervalli täpsustamine tegelike andmete põhjal. Kui äravool on juba aeglane või ummistus on kordunud, on mõistlik torustik üle vaadata ja pesu ajastada enne järgmist seiskumist.
Vaata ka: survepesu teenus, ummistuse asukoha tuvastamine, ummistuste ennetamine.
Vajate kiiret abi?
Meie ettevõtte meeskond lahendab probleemid kiiresti ja kvaliteetselt, kodus või kontoris. Tellimusi võetakse ööpäevaringselt.